skip to Main Content

Kona-ba Ami

Autoridade Aduaneira tulun Governu Timor-Leste hodi kontrola sirkulasaun ba merkadoria, veíkulu, ró no aviaun sira ne’ebé tama mai no sai husi territóriu nasionál. Aleinde proteje ita-nia fronteira sira husi importasaun no esportasaun ba produtu sira ilísita no restrita, ami mós tulun hodi halo kobransa ba taxa no impostu sira ne’ebé nu’udar fonte importante ida ba reseita nasionál nian.

Iha tinan 2017, Autoridade Aduaneira nian estabelesidu tuir Dekretu Lei 9/2017, hodi substitui Diresaun Nasionál Alfándega, iha tutela Ministériu Finansas nian. Ho asisténsia husi parseiru dezenvolvimentu internasionál lubuk balun, ami kontinua halo reforma no moderniza ami-nia maneira serbisu nian, ho esforsu sira atu harii organizasaun ida ne’ebé forte no transparente liutan. Ida-ne’e inklui:

  • Atualizasaun ba lei sira hodi haboot-hadi’a efisiénsia organizasionál;
  • Automatiza no ajiliza prosedimentu sira hodi hadi’a ami-nia relasaun Alfándega-negósiu nian;
  • Introduza teknolojia foun sira atu hasa’e efisiénsia no efikásia komérsiu, ne’ebé hamenus kustu no haboot ami-nia kobransa ba reseita sira; no
  • Melloria ba funsionáriu Alfándega sira-nia serbisu-fatin liuhusi formasaun, dezenvolvimentu kompeténsia, no inkorporasaun valór fundamentál sira ba iha atividade sira loroloron nian.

Iha fulan Janeiru 2020, Estrutura Orgánika Foun ba Autoridade Aduaneira nian (Dekretu Lei 2/2020) promulgada no iha fulan Abríl 2020, estrutura foun ne’e tama iha vigór. Objetivu husi lei ida-ne’e mak atu profisionaliza liutan ami-nia serbisu no garante katak ami-nia servisu ne’e sai valiozu ba indústria komérsiu nian. Ita-boot bele asesu no foti-grava ka download lei ida-ne’e nia kópia iha ne’e.

Ami-nia Misaun

Ami-nia misaun mak (atu garante) atu:
  • Proteje nasaun nia fronteira sira, no hapara produtu sira ne’ebé ilegál no restrita tama mai ka sai husi territóriu nasionál;
  • Garante katak kobransa ba taxa no impostu apropriadu hotu-hotu hala’o ho maneira ne’ebé justu no transparente;
  • Prevene lakon signifikativa ba reseita sira ne’ebé kauza husi inefisiénsia ka atividade ilegál sira;
  • Halo prosedimentu sira sai efisiente liutan no halo Alfándega iha kumprimentu ho padraun internasionál sira;
  • Fasilita komérsiu, no atrai investimentu liuhusi hafasil empreza sira iha importasaun no esportasaun ba merkadoria sira; no
  • Identifika no halakon korrupsaun iha Alfándega nia laran.

Estrutura Organizasionál

Haktuir ba Estrutura Orgánika Foun (Dekretu Lei 2/2020), ami-nia estruturas administrativa foun inklui:

Diresaun Nasionál ba Operasaun:
  • Dirije Autoridade Aduaneira nia atividade operasionál nian sira hotu no mós asegura atividade sira relasionadu ho fiskalizasaun, prevensaun, no represaun ba fraude aduaneira no fiskál nian liuhusi servisu sira ne’ebé deskonsentradu.
Diresaun Nasionál ba Jestaun Risku:
  • Identifika situasaun risku sira no mós asegura atividade sira relasionadu ho fiskalizasaun, prevensaun no represaun ba fraude aduaneira no fiskál.
Diresaun Nasionál ba Jestaun Konformidade Aduaneira:
  • Asegura mekanizmu sira relasionadu ho área sira tributasaun, regulasaun aduaneira no impostu sira seletivu.
Diresaun Nasionál ba Administrasaun, Finansas, no Lojístika:
  • Responsável ba atividade sira relasionadu ho jestaun ka administrasaun ba rekursu sira materiál, finansas no lojístika.
Unidade Auditoria Interna no Étika:
  • Elabora no administra asaun sira ba inspesaun no auditoria nian. Unidade ne’e mós hala’o funsaun monitorizasaun no avaliasaun ba estrutura organizasionál, formasaun ba funsionáriu sira, administrasaun ba meiu sira umanu, materiál no finanseiru, kumprimentu ba regulamentu no instrusaun interna nian sira, no implementasaun ba norma interna sira ne’ebé ho kualidade
Unidade Jurídika:
  • Fó apoiu tékniku jurídiku iha preparasaun ba diploma legál sira, no mós fó konsellu jurídiku.
Unidade ba Rekursu:
  • Koordena no dirije elaborasaun ba paresér, reklamasaun, rekursus, ka prosedimentu sira seluk ne’ebé ho natureza hanesan.
Unidade Relasaun Institusionál no Komunikasaun:
  • Promove kolaborasaun no komunikasaun entre Autoridade Aduaneira no kontribuinte sira, no mós instituisaun sira nasionál no internasionál nian. Unidade ida-ne’e mós jere no dezenvolve atividade sira ne’ebé efetiva ba komunikasaun no envolvimentu ho parte interesada sira no promove Autoridade ne’e nia imajen.
Unidade Informátika no Estatístika Aduaneira:
  • Jere no dezenvolve sistema no aplikasaun sira informátika nian hodi apoia produsaun estatístika.
Unidade Jestaun Rekursu Umanu no Formasaun:
  • Asegura prosesu iha matéria rekursu umanu nian, hanesan estuda no elabora proposta sira kona-ba orientasaun polítika, jestaun organizasionál no formasaun, inklui sistema rekrutamentu nian.

Ita-boot bele asesu no foti-grava ka download kópia ida husi estrutura organizasionál nian iha ne’e.

Ami-nia Valór sira

Autoridade Aduaneira harii tuir valór fundamentál haat hanesan tuirmai:

Integridade

Integridade mak nu’udar Autoridade Aduaneira nia fundamentu:

Integridade katak funsionáriu hotu-hotu sei trata ema hotu ho igualdade no aplika lei ho maneira ne’ebé justu. Integridade ezije katak funsionáriu sira atua ho.

Profisionalizmu

Profisionalizmu iha prátika hotu-hotu:

Prosedimentu sira Aduaneiru nian simplifikadu no padronizadu ona tuir prátika internasionál nian. Timor-Leste nia klasifikasaun tarifária sira armonizada ne’e fasilita sirkulasaun rápida ba merkadoria sira hodi hakur fronteira sira internasionál nian. Sistema TI foun, através ASYCUDA World, kria prosesu afandegáriu sira ne’ebé rápidu.

Transparénsia

Transparénsia iha ami-nia atividade sira:

Kódigu Aduaneiru nian asegura katak Autoridade Aduaneira sei pubika regra sira, diretiva sira, ka kualkér mudansa ba Kódigu refere no permite Alfándega atu halo konsulta ativamente ho sektór sira privadu no públiku nian kona-ba kestaun oioin. Kódigu ne’e mós klarifika informasaun saida de’it mak importadór no esportadór sira presiza.

Respeitu

Respeitu mak sei sai baze atu halo atendimentu ba kliente sira:

Respeitu signifika sai sensível no responsivu ba ami-nia kliente sira-nia direitu no nesesidade sira. Respeitu ne’e ezije katak funsionáriu sira sempre atua ho kortezia no efisiénsia. Respeitu ba kliente sira mós signifika oferese servisu exelente ba kliente.

Ami-nia Planu Estratéjiku Tinan Lima

Iha tinan lima oinmai, ami-nia objetivu mak atu halo reforma ba ami-nia organizasaun, hadi’a ami-nia servisu no asegura katak ami-nia valór sira-ne’e refletidu iha ami-nia atuasaun hotu-hotu. Ami-nia Planu Estratéjiku 2020-2025 nian sei orienta ami hodi transforma kompletamente ba iha autoridade ida ne’ebé efisiente no profisionál liutan, iha esforsu sira atu garante katak ami bele kumpri ami-nia obrigasaun legál sira no presta servisu ida ho kualidade ba ami-nia kliente sira. Ita-boot bele asesu no foti-grava ka download kópia ida husi ami-nia Planu Estratéjiku Tinan-5 (2020-2025) iha ne’e.

Feedback
Tell us more
How would you rate your experience?
Do you have any additional comment?
Next
Enter your email if you'd like us to contact you regarding with your feedback.
Back
Submit
Thank you for submitting your feedback!