Tarifa sira Aplikável ba Merkadoria sira Importadu
Se ita-boot halo importasaun komersiál ba merkadoria sira tama mai Timor-Leste, ita-boot tenki selu direitu no impostu sira ne’ebé aplikável tuir lei.
Iha tipu tolu husi direitu no impostu sira ne’ebé aplika ba importasaun, mak hanesan tuirmai:
- Impostu Importasaun, ne’ebé mak koñesidu mós hanesan “direitu aduaneiru”, ne’e kalkuladu ho taxa 2.5% husi valór merkadoria nian.
- Impostu ba Venda ne’e kobradu ho taxa 2.5% husi montante ka valór sira tuirmai:
(A) valór aduaneiru husi merkadoria nian
(B) valór husi impostu Importasaun ne’ebé impoin
(C) valór husi kualkér impostu-konsumu ne’ebé selu
Ho liafuan seluk, valór baze ba Impostu ba Venda = A+B+C
- Impostu-Konsumu nian ne’e kobradu tuir taxa persentajen ne’ebé diferente ka unidade espesífiku, depende ba tipu merkadoria sira.
Valór baze ba Impostu-Konsumu nian mak totál husi montante ka valór sira tuirmai:
(A) valór aduaneiru husi merkadoria nian
(B) valór husi kualkér impostu ba importsaun ne’ebé impoin
Ho liafuan seluk, valór baze ba Impostu ba Venda = A+B
Produtu sira ne’ebé Sujeitu ba Impostu-Konsumu
Ami alista ona merkadoria sira ne’ebé atrai impostu-konsumu nian mak hanesan iha kraik. Ita-boot bele asesu no foti-grava ka download kópia ida husi Lei Impostu nian (Lei 08/2008), iha ne’e.
# | Deskrisaun Jerál ba Merkadoria sira | Impostu Aplikável (USD) |
---|---|---|
01 | Serveja, ho konteúdu alkólika menus husi 4.5% | $2.50 kada litru |
02 | Serveja ho konteúdu alkólika 4.5% ka liu tan | $3.50 kada litru |
03 | Viñu husi uvas freska, inklui viñu enrikesidu ho álkol | $3.50 kada litru |
04 | Bebida fermentada sira seluk (porezemplu, tua-masán, perada, idromél, saku); mistura husi bebida sira fermentada no mistura husi bebida sira fermentada ho bebida sira naun-alkólika, la espesifikadu ka inkluidu iha parte seluk | $3.50 kada litru |
05 | Álkol etíliku (seluk husi deznaturadu) no bebida alólika sira seluk | $8.90 kada litru |
06 | Tabaku no produtu sira tabaku nian | $19.00 kada kg |
07 | Gazolina, produtu kombustível gazoél no produtu petróleu nian sira seluk | $0.06 kada litru |
08 | Iskeiru | 12% husi valór impostu-konsumu |
09 | Kaximbu | 12% husi valór impostu-konsumu |
10 | Kilat no munisaun sira | 200% husi valór impostu-konsumu |
11 | Automóvel no veíkulu ki’ik sira ba pasajeiru ho valór impostu-konsumu nian boot liu $70,000 | 35% husi valór impostu-konsumu |
12 | Ró no aviaun sira ba uzu privada | 20% husi valór impostu-konsumu |
Merkadoria sira ne’ebé izenta ka livre husi Impostu Importasaun
Merkadoria sira balun ne’ebé izenta ka livre husi direitu no impostu se bainhira sira prienxe kondisaun balun, inklui:
a) Merkadoria sira ne’ebé akompaña viajante ida ne’ebé to’o mai iha Timor-Leste husi nasaun ida seluk
Ita-boot bele hatene liutan kona-ba tipu merkadoria hirak ne’e, iha ne’e.
b) Merkadoria importadu sira ne’ebé pertense ba tipu sira tuirmai:
- Izentu tuir Konvensaun Vienna kona-ba Relasaun Diplomátika tinan1961 no Relasaun KOnsulár tinan 1963;
- Izentu tuir Konvensaun kona-ba Priviléjiu no Imunidade sira husi Nasoens Unidas;
- Izentu tuir Konvensaun kona-ba Priviléjiu no Imunidade sira husi Ajénsia Espesializada sira;
- Merkadoria sira ne’ebé re-importadu iha kondisaun hanesan bainhira sira esportadu;
- merkadoria sira ne’ebé importadu husi organizasaun karitativa rejistada iha Timor-Leste, ho exesaun ba álkol ka tabaku, se merkadoria sira-ne’e atu uza ba fins karitativa asisténsia umanitária no sokorru, edukasaun ka kuidadu saúde;
- Merkadoria sira ba admisaun temporária, hanesan makinaria boboot sira atu kompleta projetu ida. Importadór sei iha obrigasaun atu fornese garantia finanseira ida;
- Sasán sira ba konsumu husi funsionáriu internasionál UNMIT nian ka membru sira Forsa Manutensaun Pás husi nasaun kontinjente sira, se produtu sira-ne’e fa’an tuir ba regra venda nian ne’ebé preskritu;
- Susubeen-lata sira ne’ebé dezeña espesialmente ba bebé sira ho idade tinan ida (1) mai kraik, nune’e, depoizde preparasaun, sira nakfilak sai nabeen atu konsume no fó benefísiu saúde ne’ebé hanesan ho susubeen inan nian ne’ebé normalmente sei fó ba bebé ida ne’ebé sei konsumu hela susubeen inan nian; no
- Tampaun ka pensu no absorvente ijiéniku sira
c) Merkadoria sira ne’ebé la deskritu iha (a) no (b) iha leten, se:
Merkadoria sira-ne’e importadu mai iha Timor-Leste la’ós nu’udar produtu sira ba uzu pesoál ne’ebé akompaña viajante ida, no impostu importasaun nian ne’ebé sei aplika ba importasaun se bainhira la’ós pertense ba parágrafu ida-ne’e nian mak $10 ka menus.