skip to Main Content

Esforsu Kontínua ba Modernizasaun nian

Dezde tinan 2017, Autoridade Aduaneira ultrapasa ona reforma estruturál no fiskál boboot sira atu moderniza no profisionaliza maneira oinsá ami hala’o sebisu. Ida-ne’e inklui:

  • Atualizasaun ba lei sira ne’ebé orienta Atividade sira Aduaneira nian;
  • Inkorpora sistema TI foun ba iha atividade sira serbisu loroloron nian atu moderniza no ajiliza prosedimentu sira;
  • Hamenus enkargu administrativa sira liuhusi automatizasaun ba prosedimentu sira kobransa reseita no prosesamentu ba merkadoria sira; no
  • Moderniza no profisionaliza abilidade no kompeténsia husi ami-nia forsa traballu.

Maske halo ona progresu ne’ebé di’ak, maibé ami rekoñese katak sei iha serbisu barak atu halo, ami buka atu alkansa hirak tuimai ne’e:

1. Kobransa Reseita Adekuada

oinsá ami halo kobransa ba impostu, nune’e empreza, komersiante no públiku sira iha Timor-Leste bele simu rekursu no servisu adekuadu sira ne’ebé nesesáriu atu harii nasaun ida ne’ebé forte no prósperu liutan.

2. Proteje Fronteira Nasaun nian

Dezafiu segundu ne’ebé hasoru mak atu proteje Timor-Leste nia fronteira sira husi merkadoria sira neebé ilegál no nosivu, asegura katak merkadoria sira legál ne’e kumpri padraun sira nasionál nian iha área seguransa alimentár, produtu kímiku sira agríkola nian (inklui pestisida no fertilizante sira), medikamentu no pekuária nian. Ami aplika ona padraun hirak ne’e atu proteje flora no fauna iha Timor-Leste no mós povu Timor-Leste. Atu proteje nasaun nia fronteira sira, ami sei kontinua serbisu hamutuk ho ajénsia governu nian sira seluk no mós ho públiku atu identifika merkadoria ilegál sira ne’ebé tama mai rai-laran, aumezmu tempu asegura katak hirak be legál ne’e, la halo aat ba ita-nia nasaun.

3. Kreximentu Ekonómiku

Kontribui ba kreximentu ekonómiku no diversifikasaun ne’e ezije kolaborasaun besik no parseira ho parte interesadu sira, nune’e bele identifika solusaun inovativu no oportunidade sira. Indústria komérsiu nian, partikularmente liu, dezempeña kna’ar ida krítiku tebes iha Timor-Leste nia kreximentu ekonómiku, no ezije Alfándega atu funsiona ho efisiente liutan hodi hamenus kustu sira, risku sira no garante kampu atuasaun ida justu. Ami rekoñese katak esforsu sira ne’ebé konsentradu ba kooperasaun industriál ne’e sei kontribui ba dezenvolvimentu ekonómiku no dudu sa’e Timor-leste nia pozisaun nu’udar parseiru komérsiu ida ativu no valorizadu iha nível globál.

4. Jere movimentu ema no sasan ne’ebe através husi fronteira

Karik ba turismu, empregu ka negosiu. Bainhira ema tama Timor-Leste, ne’e papel Alfandega nian atu asegura katak ema hirak ne’e hatene regra sira kona-ba importasaun sasan tama mai nasaun. Alfandega komprometidu atu hadia maneira monitoriza no jere movimentasaun ema ho sasan.

Kooperasaun Internasionál no Dezenvolvimentu

Ami serbisu iha kooperasaun besik no parseria ho ajénsia internasionál lubuk ida ne’ebé envolve iha prosesu moderniazaun ba komérsiu nian. ami hetan ona koñesimentu no asisténsia téknika barak husi doadór sira tuirmai ne’e:

Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasionál (USAID)

Objetivu husi United States Agency for International Development (USAID) fundus ba Atividade Governasaun Komersiu mak atu apoiu Governu Timor-Leste hodi institusionaliza administrasaun ida diak – no sistema komersiu modernu ne’ebe mak profesional, transparante, responsabilidade, efisiensia, efikasia, responde ba Timor-oan sira no kumpri tuir regra no padraun internasional sira. Atividade ida ne’e, hahu iha fulan Abril 2022, no sei funsiona to’o fulan Agustu 2025, sei ajuda Governu Timor-Leste haforsa governasaun ba sira nia sistema komersiu nian inklui efisiensia no efikasia ba utilizasaun rekursu sira; no estabelese, implementa no jeré objetivu estrutura ida adekuadu ne’ebe fo komersiante no setór privadu ‘lian’ atu garante governasaun ida transparante no -responsavel ba publíku. Prátika fasilitasaun komersiu inklui  operasaun Alfândega sei moderniza atu garante kumpri tuir norma no prátika diak internasional, legál no ambientál, no haforsa tan kapasidade institusional no umanu. Hafoin institusionaliza ona, espera katak sistema komersiu ida ne’e sei aumenta kresimentu komersial no ekonómia, hasa’e reseitas governu, hasa’e integrasaun rejional no internasional, haforsa sustentabilidade, haforsa boa-governasaun no hasa’e kapasidade auto-konfiansa ka moris rasik.

 

Konferénsia Nasoens Unidas ba Asuntu Komérsiu no Dezenvolvimentu (UNCTAD)

United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD) estabelesidu iha tinan 1964 nu’udar órgaun permanente ida intergovernamentál nian. Iha 2017, Governu, liuhusi Konsellu Ministru, aprova rezolusaun Nú. 14/ 2017 hodi estabelese Janela Únika Nasionál através sistema ASYCUDA World ne’ebé Autoridade Aduaneira nian uza ona dezde tinan 2018. UNCTAD fornese ba Alfándega abilidade ka kompeténsia sira atu garante integrasaun ekonómiku boot liu, ne’ebé inklui:

  • Opsaun sira abranjente atu responde ba dezafiu dezenvolvimentu sira nível makro nian.
  • Alkansa integrasaun benefisiál ba iha sistema komérsiu internasionál.
  • Hasa’e asesu ba teknolojia dijitál sira ne’ebé garante aliñamentu ba prosedimentu lokál sira tuir prátika sira internasionál nian hanesan ASYCUDA.
  • Aselera fluxu merkadoria através fronteira sira.
  • Hamenus regulamentu sira ne’ebé limita kompetisaun.

Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ADB)

Parseria nasionál Banku Dezenvolvimentu Aziátiku (ABD) ba Timor-Leste foka ba remosaun konstranjimentu sira sira iha infraestrutura nian no mós iha kapitál umanu. ADB fornese ona publikasaun no relatóriu lubuk ida, ne’ebé ajuda ona desizór-polítiku sira hodi formula solusaun sira ne’ebé di’akliu ba dezafiu boot balun ne’ebé Timor-Leste hasoru.

Dezde 1999, ADB autoriza ona empréstimu, subvensaun no asisténsia téknika sira ho valór Dolar Amerikanu millaun $434.21 ba Timor-Leste. ADB nia asisténsia resente ba Timor-Leste konsentradu ba melloria iha konektividade transporte atu hamenus dezigualdade, hadi’ak fornesimentu bee no saneamentu hodi fó rezultadu di’ak iha área saúde, refinasaun ba edukasaun no formasaun hodi responde ba lakuna sira iha kompeténsia, investe iha kadeia valór agríkola hodi dudu prosperiedade rurál, no habelar servisu finanseira nian sira atu estimula kreximentu inkluzivu.

ADB ajuda ona Timor-Leste hodi halo reabilitasaun ka melloria ba estrada nasionál kilómetru 126, no sei hadi’a tan estrada distritál no nasionál hamutuk kilómetru 296 até 2022.

Deutsche Gesellschaft fůr Internationale Zusammenarbeit (GIZ)

Deutsche Gesellschaft fůr Internationale Zusammenarbeit (GIZ) finansia projetu Asesoria no Formasaun ba Indústria Marítima nian iha Timor-Leste (ATMI-TLS II) ho objetivu atu haforsa kapasidade institusionál no pesoál ba funsionáriu sira iha jestaun marítima nian no mós instituisaun formasaun profisionál sira ne’ebé ligadu ba sektór marítima Timor-Leste nian tuir padraun sira internasionál nian. Projetu Asesoria no Formasaun ba Indústria Marítima nian, buka atu haforsa administrasaun marítima foun iha rai-laran no melloria ba prosedimentu sira iha sektór marítimu nian, ne’ebé tenki tuir padraun sira internasionál nian. Transporte marítima ne’e estremamente importante tantu ba dezenvolvimentu ekonómiku iha Timor-Leste no mós ba integrasaun área remota sira iha rai-laran. Espansaun ba infraestrutura transporte nian ne’e esensiál ba kreximentu ekonómiku iha futuru no aumentu ba empregu iha turizmu, peska no lojístika.

Feedback
Tell us more
How would you rate your experience?
Do you have any additional comment?
Next
Enter your email if you'd like us to contact you regarding with your feedback.
Back
Submit
Thank you for submitting your feedback!